Kolmeteistkümne sõnaga: Flandersi väljade maraton Belgias - elu kuues maraton, joostud rahulikult, lõpus veidi kiiremalt, 3:41:02, tip-top.
Kui veidi kaugemalt alustada, siis veidi ikka piinas mõte joosta üks viisaka tulemusega maraton. Frankfurti 3:17 peaks ju üle joostav olema, kui järjepidevalt ja mõistlikult trenni teha. Talv oli sportlikkus mõttes niru, kevadel sai ennast vormi aetud (veidi parem seis, kui eelmisel aastal-kahel), otsus olemas - jookseme maratoni, ajaliselt kunagi septembri esimeses pooles. Tallinna maraton mulle küll valikuks pole (olen seda 2x jooksnud, no mitte miski ei kutsu seda ringi seal nühkima)... Olin juba peaaegu lukku löömas Austrias toimuva Wachau maratoni, aga sugulane A pakkus välja Flandersi väljade maratoni, mida ta juba mõni aasta tagasi korra mainis. Tegemist on siis 1. maailmasõja temaatilise maratoniga. Natukene uurimist - väike külamaraton mõnesaja osalejaga, rada kiire, mõistlik reisiplaan mõistliku hinnaga tehtav, selge - minek! :) Kuna samal ajal toimus Tallinna maraton, siis rohkem seltsilisi leida ei õnnestunud.
Trenni sai tehtud, vorm oli hea, kuid keset suve sai haigeks jäädud, kokku 3 nädalat jooksuvaba aega - matsin uue rekordi püüdmise maha. Jooksin edasi ikka regulaarselt, aga rahulikumalt, mõni võistlus tempojooksuna ning maratoni plaaniks sai kulgemine rahulikus tempos, analoogiliselt eelmise aasta Tartu Linnamaratonile.
Igatahes reede hommikul kell 10 sai Tartu-Tallinn bussile istutud ja 12 tundi hiljem sai Gentis ööbimiskohta jõutud. Laupäeval kiire tiir Genti vanalinnas - väga ilus linn.
Edasi Flandersi väljade suunas ja Yprese linna poole - maratoni finišilinn. Sealkandis toimus mitmeid suuri lahinguid, sh esimene gaasirünnak. Mitusada tuhat inimest jättis elu sinna omal ajal... Sai külastatud memoriaale, käidud muuseumis, linna peal ringi vaadatud. Mingi triatlon toimus linnas. Õhtul pasta ja kerge unejook, Last Post tseremoonia Menin Gate'i juures (igal õhtul toimuv mälestusüritus, iga kord veidi erinevalt, seekord oli kaasatud kohaliku motoklubi liikmed näiteks) ja ära õhtule.
Pühapäeva hommikul nagu ikka, söögid-värgid, kell 7.30 sai korraldajate bussi peale mindud, mis viis stardilinna Nieuwpoort'i (7 euri maksis, maraton ise 23 euri). Stardimaterjalid sai kätte vanast kalaturu hoonest, no küll see ikka "lõhnas" meeldivalt. Tõenäoliselt sõja 100nda sõja aastapäeva tõttu oli osalejaid palju rohkem kui eelmistel aastatel, üle 1000. Oli tehtud korralikud temaatilised särgid, mis paluti ka selga panna jooksuks. Stardikorraldus oli veidi kummaline, veel 10 minuti enne starti passiti stardijoonest paarsada meetrit eemal, ei teagi miks, stardikoridoris mingit trügimist polnud, keegi midagi ei rääkinud-teadvustanud, kuni kell 10 stardipauk käis :) Muidu kõik toimis, inglise keeles teadvustati ainult ühel korral "tervitame osalejaid X riigist...". Mõni silt oleks võinud ehk rohkem olla, kus riietumine, pakihoid jne. Aga probleeme polnud.
Plaan sai koos A-ga tehtud tempole 5:20 min/km (3:45 lõpuaeg). Rütm tekkis küll pigem ~5:15 temposse, lasime edasi. Rada kulgeski üldjoontes sõja rindejoont mööda (mis oligi siis Nieuwpoortist Šveitsini välja). Mis siis raja ääres näha oli - mitmed kalmistud, edasi väiksemad külakesed maakohtades põldude vahel (mais, mais, mais - mis nad teevad selle maisiga? :)), väikesed asflatteed (kohati tugevalt kaetud kuivanud sõnnikuga :))... Mõni jupp betoonplaatidest teed, neid oli üldse palju sealkandis, autoga sõites oli kogu aeg põrra-põrra olemine. Tunne hea, tiksume edasi. Ilm on hea, pilves, alla 20 kraadi, veidi tuuline küll. Vahepeal tundub, et sadama hakkab - aga ei, kõrvalt jooksjalt tilgub niipalju higi :) Kilomeetri ajad kipuvad kohati veel kiiremaks, mõni kilomeeter sinna 5:10 kanti. Mõtlen, kas peaks "käskima" A-l rahulikumalt võtta... Aga ei, A ise on rahul ja laseme edasi. 17-19 km on järjest 5:09 ajad. Rada hakkas nüüd kulgema ka piki jõeäärt pikalt-pikalt - natukene kippus üksluiseks minema. Aga tunne on hea, kilomeetrid tulevad kiirelt, jalad kerged, hingamine rahulik. Nii võib tiksuda küll.
Joogipunktid on 5 km järel, vesi on ~0.3 l pudelites, väga hea juua, ehkki isegi pähe valamisega jääb ligi pool pudelit vett muidugi järgi. Spordijooki ja veekäsnu on üle ühe punkti. Nii et rajateenindusega igati rahul, enne jooksu ikka mõtlesin, kas saadakse selle suure osalejatearvu kasvuga hakkama... Saadi! Rahvast oli joogipunktide ja suuremate külade juures kaasa elamas küll, kohati oli aga üsna vaikne raja ääres.
Enne poolt maad jookseme mööda Trench of Death'st - kilomeetri jagu taastatud kaevikuid. Siis Diksmuide linn - "rahu värav" (Paxpoort) ja "rahu torn" (IJzer Tower). Siit alates oli rajal ka ametlikult jalgratastel saatjad lubatud. Juba regamise ajal sai märkida saatja jalgratturi, neil oli eraldi särk seljas. Paaril korral oli mõni rattur natuke tähelepanematu, kui tagant tulles mööda sai joostud, aga polnud hullu.
Poole maa järel jäi suurem punt ette, kelle tempo veidiveidi aeglasem, ~5:15+. Liigume sujuvalt mööda, 27-29 km aegadega alla 5:10. Aga A-l läheb vist raskemaks, 32-33 km 5:26 ja 5:33, siin on küll sees ka üks sillale tõus. Ärin enda kolmanda geeli maha ja lippan ise edasi.
Üritan siis veidi kiiremalt liigutada uuesti, ~5:00 tempo. Sujuvalt lippan paljudest mööda, rada ikka piki jõge, nüri veidi. Päike on väljas, enamasti küll varjus jooksmine, aga päikese käes täitsa kergelt kütab, jooksumaika päevitus minusugusele kontoriroti päevitusega tüübile kenasti selga. Maraton hakkab peale siis seekord ~39.5 peal, jalad rasked, ega ei viitsi küll pingutada enam :) Nii mõnigi paneb minust mööda nüüd. Vasak säär vist ilmutab krambieelset seisu korraks, pole varem olnud sellist muret.
Lõpuks siis Yprese tänavate peale viimaseks kilomeetriks ja ongi finiš. 3:41:02, koht 311/1030. Peakorraldaja kõigil kätt surumas, medal, vesi. Sümboolne massaž jalgadele, taastusjooki saab degusteerida (korduvalt), väga hea! :) Muud tilulilu polegi. A lõpetas ka varsti, kuivad riided selga tänava servas, tagasi ööbimiskohta pesema ja hetkeks logelema.
Ööbimiskoha juures toimub kohalik laadapäev, kõik müüvad igasugu kraami, ostame paar vanaaegset meenet. Ma küll oma ühe euro eest ostetud triikraua unustan hotelli, aga seda poleks nagunii lennukile käsipagasis lubatud :) Edasi Brüsselli poole, väike kõrvalepõige Oudenaarde linna, jalutuskäik raeplatsile, kellele õlu, kellele piimakokteil.
Õhtul kiirelt Brüsselis pissivat poissi ja raeplatsi vaatama, söök ja jook, tagasi hotelli poole. A oli söögilauas istumisega enda jalale kuidagi liiga teinud, hotelli poole minek ja hotellis trepil kõndimine meenutas teada-tuntud videot natukene :)
Ja esmaspäeva varahommikul tagasiteele. Veidi pinget lisas küll rendiauto võtmete otsimine - peale 2x hotellitoa ja seljakoti tuhlamist tulid võtmed mustade jooksuriiete vahelt ikka välja :)
Jooksujärgne tunne on hea, häda midagi pole, erilist väsimust pole. Peab küll ütlema, et eelmise aasta linnamaraton tuli kuidagi kergemalt, ei olnud lõpus rasket kolme kilti, nagu seekord. Aga ega nii hull muidugi polnud, puhas nauding oli see jooks ja reisikene :) Järgmine maraton loodetavasti juba kuu aja pärast, ilmselt veidi rohkem rahulikumalt. Jooksmisteni!
Pildid:
http://nagi.ee/photos/taavid/sets/390155/
Linke:
Jooksu track: http://connect.garmin.com/modern/activity/591493588
Maratoni koduleht: http://www.marathons.be/en/page/145_196/introduction.html
Tulemused: http://www.marathons.be/images/filelib/results_291.pdf
No comments:
Post a Comment