Lühidalt - 3:30:01. Max eesmärk 3:20 jäi täitmata, realistlik eesmärk sai täidetud. 22 minutit kiiremini kui eelmisel aastal. Igati rahul. Aga pikemalt siis...
Maratonipäeva hommik... Äratus kell 6 (äratust tegev telefon on piisavalt kaugele ja kõrgele kapi otsa pandud, et ei jõuaks telefon vait panna, kaissu võtta ja edasi põõnata). Aknast välja vaadates paistab ainult tumedaid vihmapilvi. Puder sisse, telefonile uus äratus peale ning tunnike kerget põõnamist. Siis juba riided-kreemitamised-plaasterdamised ning kilomeeter stardipaika kõndimist. Soojendus, rohelise putka külastus jms tavapärased tegevused... Pakihoid...
Pakihoid?! Sada meetrit järjekorda, 15 minutit aega. Õnneks on mingi teine ja lühem saba kah, kasutame siis seda (sry kaasjooksjad). Loodetavasti jõudsid ikka kõik starti õigel ajal (2 plikat 1000+ inimese pakke vastu võtmas? Mingid eraldi sildid kleebitakse? Aga mida mina korraldusest tean).
Kiirel sammul stardikoridori poole minnes saan pohmellis olemisega I-ga kokku, kes vigastusele viidates starti ei tule. Räägib oma pohmellis häälega haigest jalast midagi, ise asjalikumalt ja kepsakamalt liikudes kui mina... Jajah...
Start. Eespool on trennikaaslased G ja K, aga need on hullud mehed, ei jõua ma neil sabas püsida. Üldiselt olemine hea, jalad küll tsiba puised ja väga hästi ei liigu. Maksimum eesmärk on võetud 3:20 (4:44 km tempo), nii et seda tempot jälgides hakkasin siis kulgema. Mere äärde jõudes on tsiba jahe ja tuuline see olemine, mõtlen omaette, et mitu inimest sellest 1500+ seast homme kopsupõletikus on. Aga eip, pole hullu, tagasitulles on oluliselt mõnusam, võrreldes eelmise aastaga on see mereäärne lõik kuidagi lühemaks jäänud (jajah, tegelikult olen mina tublim ja jooksen kiiremini, tean-tean).
Ees läheb keegi lapsevankrit lükates? No ja muudkui läheb ja läheb... Vahepeal laps kisas natuke, peatus, lippab aga edasi. Ei jõuagi järgi talle.
Kusagil 18 km paiku hakkab tsiba raskemaks minema, poole maa peal 4:45 km tempo. Pulss madal, üldine olemine ka hea, aga erilist minekut ikka pole jalgades... Realistlikum eesmärk sai seatud 3:30, nii et tempolangust “kontrollides” laseme aga edasi. TP-des tangime hoolega, kohe peale joomist uuesti jooksule üle, ei mingit kõndimisega enda hellitamist. Teise ringi tagasipöörde ajal on keskmine tempo juba 4:50 km. 3:30 tempogrupp liigub ähvardavalt lähedale... Korraks kutsus loodus (asi meenutas F1 boksipeatust - kiirus loeb!), siis aga muudkui edasi. Panen K-st mööda... Lootsin, et tuleb järgi, olin kuidagi omas mullis tol hetkel. Tagantjärele kuuldes oleks pidanud ikka hoogu maha võtma ja veidi muljetama-toetama (sry).
Mitmed jooksjad vehivad kätega, sirutavad-ringutavad... Paljukirutud viljari-minuti-pikkused (tõlge: 70+ sekundit) staatilised harjutused ja ringtreeningud FB trennides on ennast ära tasunud, ei mingit probleemi mul :)
35 km peal hakkas maraton pihta... 3:30 grupp tuli järgi ning pani mööda kah. Tempomeister küll sai jalakrambid just siis, nii et kadus hea ülevaade ära grupist, lagunes vist laiali natuke see. Äkki oleks jõudnud ikka sabas püsida. Raske on. Pulss on endiselt madal (148 oli jooksu keskmine), aga no ei ole minekut. Ei ühtegi maratoni enam kunagi! Isegi poolmaratoni ei jookse enam! Paneme aga edasi... Tempomeister on krambid vist seljatanud ja kimab mööda nagu teadagi kellest.
TP-des kallasin mütsi sisse ka veidi vett, selleks mütsi peast ära võttes. Viimases TP-s aga mütsi ära ei võtnud selleks, kallasin vett otse pähe mütsi peale. Loomulikult leidsid tublid TP inimesed, et selle peale tuleb igast suunast topsidega mulle keha peale ka vett lajatada.... Brrr... Aitäh! Esimest korda luban endale peale TP-d ka 20 m lisakõndimist. Nii mõnus :)
Viimased km-d, piilun aga kella, nüüd tuleb panna! Enda arvates panen kah, jooks meenutab ikka jooksu rohkem... Sellegipoolest km ajad tugevalt üle 5.00. 3:30 aeg ligineb ähvardavalt. Viimased meetrid... 3:30:01. Nujah. Oli vaja seal kõndida.
Nüüd on hea. Maratoniala... Mmmmm.... Coca Colat pole, aga kärab RC Cola kah (oli vist?). Ning mustikakisselli maitseb imehästi ka septembris (mitte küll nii hästi, nagu -18 kraadiga Tartu suusamaratonil).
Taban ennast järgmise aasta maratoniplaanide üle arutamast....
