Tartu Linnamaraton, 4. oktoober 2013 - elu viies maraton, 3:36:14. Kui nüüd vaadata eelmise aasta Frankfurti maratoni postitust (3:17 lõpuaeg), siis seal sai tuleviku kohta mainitud, et "... vaikses tempos, mõni maraton, ajaliselt ilmselt seal 4-4:15 kandis...". Natukene läks nihu selles osas, aga siiski - kogu maraton kulges väga mõnusalt, omas rütmis kulgedes,
ilma suurema pingutuseta, ilma raskete kohtadeta, tõusva tempoga - puhas
rõõm, võiks öelda :)
Mingit maratoni-spetsiifilist ettavalmistust eriti ei teinud. Treeningpäevik väidab, et juunis on mõned ~20 km kanti jooksud tehtud ("pikk jooks", haha), augustis sai üks 28 km jooks siis vägisi ära tehtud (raske oli, tuli meelde, miks ma maratoniks trenni teha ei viitsi) ja kolm nädalat tagasi sai peale nädalat Lapimaal matkamist (jooksuvaba aeg) sealkandis 27 km jooks tehtud (täitsa mõnus). Joostud on ~500 km vähem kui eelmisel hooajal, samas lühemate distantside kiirus on paranenud. Maratoniplaaniks sai lõpuks 3:45 aeg, st 5.20 min/km. Selle peaks ju ilma probleemideta ära kestma, nii et ribadeks tõmbama ei pea end. Et lihtsalt "kulgeks" ühe maratoni, teeks "tervisesporti" võistlemistele vahelduseks :) Igasugune maratoniärevus/ootus/... oli puudu, jube jama :)
Ilm sügise kohta imeilus, Tartusse sõites küll oli Lohkva kandis 1 kraad sooja :) Natuke kahtlesin ikka riietuse osas, aga pikad püksid, Crafti pikk pesusärk ja lühikeste käistega särk peale. Buff mütsiks pähe, õhukesed aluskindad kätte. Kahtlesin ka tossuvaliku osas, esimese hooga panid kergemad võistlustossud jalga, aga kuna nendega ikkagi ühtegi pikemat kui ~10 km jooksu pole teinud, siis sörkisin soojenduseks autoni ja panin vanad proovitud Lunarglide'd jalga (mis ma vargsi autosse valmis panin hommikul). 3 geeli kaasa, mõned soojendused-venitused ja start.
Mõte oli proovida 3:45 grupis kulgeda, aga grupp oli mul seljataga hoopis. Tiksusin siis seal vaikselt, kellalt tempot kontrollides, läks ikka mõned sekundit plaanist kiiremalt, grupp ikka seljataga ~mõnedkümned meetrid, üks sportlik kirjanik lõbusal häälel jutte puhumas seal taga. No ei jõua järgi see grupp, seisma ka ju ei jää neid ootama...
Ja nii saigi joostud mitmed kilomeetrid kokkuvõttes. No kuulge, Siili tänava taga seal niidetud rajal oleks ju võinud selle prügiläga ära koristada. Mul endal jäi küll korraldajana südamele Tartu Suvejooksust asjaolu, et Lammi tee ääres üks rõve ümber aetud prügikast ununes ära koristada enne jooksu :)
1. TP-s kindad minema #P kätte (tegelikult oli tsiba chill kätel, oleks pidanud veidi aega veel jooksma kinnastega), ja no ei tule seda gruppi mulle selga... Karlovas tagasipöörde kohas näeb, et mitmed ~3:45 plaaninud jooksuhundid veelgi rohkem eespool. 2. TP, ikka grupp ei tule selga.
Ihaste põik, üks luuletajast sportlane tormab mööda (ah siis sellepärast jäigi vaikseks seal taga).
Räpina mnt ületus - aitab nüüd, tiksume omas tempos edasi. Km ajad ~5.07, tunde järgi lippan, tempo püsib, väga hea, suva sest 3:45 plaanist. #M jääb ette, kulgen omas rütmis edasi. Enne poolmaratoni punkti tuleb meelde, et võtsin ju geelid ka kaasa - pigistan ühe sisse. #M2 jääb ette, paistab üsna väsinud, tegelikult tegi väga hea jooksu lõpptulemusena.
Ihaste tänavad, keskmisest tuntum eks-postiljon jääb ette (jee, ei saagi ta käest pähe), no küll kõik tervitavad teda ikka. Lippan aga edasi, suht üksildane on see jooks niimoodi, muudkui kõigist mööda :) Keegi kütab sauna kusagil lõhna järgi, hea et liha ei grillita. Annelinn uuesti, teine geel vaja sisse punnitada igaks juhuks. Buff'ist küllalt, #P kätte saab jälle poetada. Linna vahel hakkavad km ajad kiiremaks minema, alla 5.00, ootan ikka, et raskeks läheb, aga ei tuhkagi. Emajõe ääres grillib keegi liha, hea et valmis pole veel saanud, muidu äkki pakuksid, kuidas siis keelduda saaks. #A jääb ette, kulgeb ilusti omas plaanis veel, ärin oma viimase geeli talle maha, lippan edasi. Rahvast rajal palju, poolmaratoni ~2 tunni rahvas vist enamuses. Märkad teiste jooksjate väsimust ja raskeid hetki, kõnnisammule langejaid üritad ikka ergutada.
Ja muudkui lippad, Dendropargi servas üks jooksja õnneks on, muidu oleks nagu täitsa üksi kulgenud. Toomemäe tõus, ikka joostes, üleval on esimest korda jalgades kerget raskust tunda, mäest alla pikka sammu lasta on küll tsiba kummaline tunne jalgades. Ja... Ongi läbi. See punane vaip nüüd küll munakive ei tasanda, eelmise aasta 10 km finišist mäletan nagu, et niisama oli palju parem seal vist isegi lipata kui vaibal.
Peab ütlema, et kõige "kiiremalt" lõppenud maraton :) Ajaliselt olen küll ainult oma esimese maratoni aeglasemalt jooksnud, ülejäänud 3 maratoni kiiremalt. Aga ilma tugeva pingutuseta, no selline mõnus jooksutempo, päris sörk see ju ikka ei olnud - raske ei hakanud, haamrit ei saanud, puhas chill ja rõõmus kulgemine ja järsku saigi otsa.
Nii võib täitsa ka edaspidi kord aastas maratonikese kulgeda. Aga äkki millalgi aja peale üks maraton veel? Võibolla, kes teab. Aga kurat, mõnus oli joosta niimoodi!
Mingit maratoni-spetsiifilist ettavalmistust eriti ei teinud. Treeningpäevik väidab, et juunis on mõned ~20 km kanti jooksud tehtud ("pikk jooks", haha), augustis sai üks 28 km jooks siis vägisi ära tehtud (raske oli, tuli meelde, miks ma maratoniks trenni teha ei viitsi) ja kolm nädalat tagasi sai peale nädalat Lapimaal matkamist (jooksuvaba aeg) sealkandis 27 km jooks tehtud (täitsa mõnus). Joostud on ~500 km vähem kui eelmisel hooajal, samas lühemate distantside kiirus on paranenud. Maratoniplaaniks sai lõpuks 3:45 aeg, st 5.20 min/km. Selle peaks ju ilma probleemideta ära kestma, nii et ribadeks tõmbama ei pea end. Et lihtsalt "kulgeks" ühe maratoni, teeks "tervisesporti" võistlemistele vahelduseks :) Igasugune maratoniärevus/ootus/... oli puudu, jube jama :)
Ilm sügise kohta imeilus, Tartusse sõites küll oli Lohkva kandis 1 kraad sooja :) Natuke kahtlesin ikka riietuse osas, aga pikad püksid, Crafti pikk pesusärk ja lühikeste käistega särk peale. Buff mütsiks pähe, õhukesed aluskindad kätte. Kahtlesin ka tossuvaliku osas, esimese hooga panid kergemad võistlustossud jalga, aga kuna nendega ikkagi ühtegi pikemat kui ~10 km jooksu pole teinud, siis sörkisin soojenduseks autoni ja panin vanad proovitud Lunarglide'd jalga (mis ma vargsi autosse valmis panin hommikul). 3 geeli kaasa, mõned soojendused-venitused ja start.
Mõte oli proovida 3:45 grupis kulgeda, aga grupp oli mul seljataga hoopis. Tiksusin siis seal vaikselt, kellalt tempot kontrollides, läks ikka mõned sekundit plaanist kiiremalt, grupp ikka seljataga ~mõnedkümned meetrid, üks sportlik kirjanik lõbusal häälel jutte puhumas seal taga. No ei jõua järgi see grupp, seisma ka ju ei jää neid ootama...
 |
| Ma alles pildilt märkan, et grupp oli ju mul peaaegu selja taga ikkagi mingi hetk :) Foto: Ardo Säks |
Ihaste põik, üks luuletajast sportlane tormab mööda (ah siis sellepärast jäigi vaikseks seal taga).
Ihaste tänavad, keskmisest tuntum eks-postiljon jääb ette (jee, ei saagi ta käest pähe), no küll kõik tervitavad teda ikka. Lippan aga edasi, suht üksildane on see jooks niimoodi, muudkui kõigist mööda :) Keegi kütab sauna kusagil lõhna järgi, hea et liha ei grillita. Annelinn uuesti, teine geel vaja sisse punnitada igaks juhuks. Buff'ist küllalt, #P kätte saab jälle poetada. Linna vahel hakkavad km ajad kiiremaks minema, alla 5.00, ootan ikka, et raskeks läheb, aga ei tuhkagi. Emajõe ääres grillib keegi liha, hea et valmis pole veel saanud, muidu äkki pakuksid, kuidas siis keelduda saaks. #A jääb ette, kulgeb ilusti omas plaanis veel, ärin oma viimase geeli talle maha, lippan edasi. Rahvast rajal palju, poolmaratoni ~2 tunni rahvas vist enamuses. Märkad teiste jooksjate väsimust ja raskeid hetki, kõnnisammule langejaid üritad ikka ergutada.
 |
| Foto: Ardo Säks |
Nii võib täitsa ka edaspidi kord aastas maratonikese kulgeda. Aga äkki millalgi aja peale üks maraton veel? Võibolla, kes teab. Aga kurat, mõnus oli joosta niimoodi!
