Friday, October 17, 2014

Long Beach maraton - 12.10.14

30th Long Beach International City Bank Marathon - sellel aastal siis teine maraton, joostud taaskord rahulikus tempos, aeg 3:42:27.

Maratoni idee tekkis kevadel, kui sai tehtud sügisese USA reisi plaane. Kui reisiplaanid enamvähem koos, siis sai piilutud ka veidi sealkandis toimuvaid maratone. Neid seal ikka leidus, päris huvitavaid, ilusa looduse keskel, kuid ei sobinud väga hästi plaanidesse. See-eest Long Beachi linnamaraton oli just sobival ajal - reisi viimane täispäev, mis nagunii oleks olnud plaanis Los Angelesis ilmselt veeta. Kuna Long Beach on põhimõtteliselt Los Angelesi naaberlinn (mis kõik seal omavahel kokku kasvanud), siis kõlas nagu plaan. Maraton võimaldas vältida tüüpilisi LA turistiatraktsioone, mida muidu oleks ilmselt väisama läinud :) Selge oli ka see, et see aktiivset puhkust lõpetav maraton läheb rahulikus tempos läbimisele.

Niisiis, septembri teises pooles sai USAsse lennatud ja 2.5 nädalat aktiivselt puhatud. 4000+ km autosõitu ja ligi paarsada km matkaradu (ikka üles ja alla, üles ja alla :)). Teekond oli Los Angeles - Las Vegas - Hoover Dam - Zion - Grand Canyon North Rim - Bryce - Capitol Reef - Canyonlands Sky & Needles - Arches - Monument Valley - Canyon de Chelly - Flagstaff - Los Angeles. Imeilus loodus, midagi täiesti teistsugust ja omalaadset...

Kogu puhkus kujunes "jooksuvabaks" - polnud küll plaanis, aga kuidagi kujunes nii. Viimane jooksmine oli Belgia maraton. Kaks päeva enne maratoni tegin siis 3 km prooviks - samm tönts, lihas tönts, niigi kole jooksusamm oli veel koledam ja kõlas betoontee peal (mida sealkandis enamus teid on) ekstra koledalt :) Nii et ühelt poolt pakkus mõtlemisainet kuu aega pikk jooksupaus, teiselt poolt eelneva paari nädala aktiivne ringitrampimine matkaradadel ja muidu. 

Igatahes, maratonieelsel laupäevasel päikesepaistelisel päeval sai Long Beachis stardipaiga lähedal hotelli jõutud. Peale hotelli jõudmist stardipaika, stardimaterjale sai kätte kella kuueni õhtul, võistluspäeval materjale kätte ei saa, kui just eraldi VIP paketti ei osta. Esmalt anti stardinumber, siis sai särgi ja infolehe, kogu lugu, muud nänni ei antud. Särk oli üsna ilmetu, ma ütleks. Expo ise oli päris suur, jalutasin veidi niisama seal, ei istu need suured expod eriti mulle. Sai tiir stardipaiga lähedal mere ääres jalutatud, tagasi hotelli, linna peale pastat otsima, asjad valmis sättida, peale kümmet üritasin juba magama kobida, sest start on kell kuus hommikul :)
Kell 3.50 äratus, kohvimasina abil pudru tegemine (mitte-kohvi-joojana õnnestus teisel katsel, vesi tuleb ikka kannust kohvimasinasse ju valada:)), veidi logelemist, 5:20 hakkasin hotellist astuma. Mõne minuti pärast stardipaigas. Maratonil osaleb ~4000 inimest, peasündmus on pigem poolmaraton ~16000 osalejaga, mille start 7:30, lisaks veel ka 5 km jooks/kõnd. Enne maratoni läksid veel teele ratastoolisõitjad, sama ajal maratoniga läks veidi eemal teele mingi rattasõit päris paljude osalejatega.

Arvestades maratonil osalejate väikest arvu (võrreldes eriti pooliku osalejatega) oli ruumi lahedalt, wc järjekordi polnud, stardikoridorides ruumi vabalt, ise sai koha valida. Plaan sai juba traditsiooniline - 5.20 km tempo (3:45 lõpuaeg), eks lõpupoole näib, kas jaksab/tahab kiiremalt liigutada. Ameerika hümn, pooltel käsi südamel. Start! Rahulik minek, üks hilinenud ratastoolisõitja üritab jooksjate vahel ruumi leida, üks jooksja aitab talle ruumi teha. Mõistagi on sel kellaajal veel veidi pime väljas, päike tõuseb kell 7 :) Aga valgust on tänavatel piisavalt, ei teki seda tunnet, mis Rakveres jooksjad kirjeldasid :)
presstelegram.com, Stephen Carr / Daily Breeze

presstelegram.com, Stephen Carr / Daily Breeze

Araabia naine lippab, pikad riided seljas, rätt ümber pea, aga jooksusamm ilus, räägib kaaslasega rahulikult juttu, tubli :) Paljajalu mees lippab, naudib täiega betooni ja asfalti. Tõus silla peale, varsti teine tõus järgmisele sillale. Pidi nagu pigem tasane rada olema paari tõusuga, äkki siis rohkem tõuse polegi. Rada jõuab stardipaiga juurde, edasi mere ääres. Paremal 30 meetrit liiva ja siis meri, vasakul 30 meetrit liiva ja mõnusad rannamajad. Päike on tõusnud, ilm pilves, mõnus joosta. Tempo kipub pigem 5.15 kanti, üritan ennast ikka tagasi hoida. Ega samm just väga kerge pole, aga egas midagi häda ka pole. Araablane ikka lippab ees, koos sülitajaga (mainitud araablase kaaslane, muudkui sülitab raja peale). Rahvast ikka raja ääres leidub, palju silte on tehtud. You though it was 2.62 miles?

Rattasõitjad sõidavad mingi hetk vastu, päris palju on neid ikka. Tundub rahulik sõitmine. Ühel ratturil mängib musa pakikal, "... half way ..." oli sõnadeks, no päris pool maad veel pole joostud küll. 2 ratturit on siiski raja peale potsatanud. Rada möödub mõnusatest majadest, no sellised väikese aiaga pereelamud, mis filmides tihti näha :) Rahvas istub majade ees, joovad kohvi. Paljajalu mees jälle ees. Pool maad tehtud, tiptop. There is no App for this!

Joogipunkte on päris tihti, spordijooki on iga ~5 km taga, aga vett on iga paari km järel. Ehkki ilm püsib hea ja palav ei ole, tahaks siiski kastmissvammi vahel, aga kummalisel kombel neid lihtsalt polegi. Tempo ikka 5.15 kandis. Rada läheb golfiväljakust mööda, tüübid teevad seal sporti, hehe. Kas tõesti keegi tahabki Tartus dendroparki golfiväljaku teha!? Chuck Norris never ran marathon!
Cheerleaderid! :) Musa lastakse/lauldakse siin seal, äge. Paljajalu tüüp jälle, lippan mööda seekord. Araablane ja sülitaja, ikka jutustavad, tublid, lippan mööda. ~30 tehtud, hakkab kõndijaid tekkima. Ühel ristmikul istub naine maas, nutab, politseinik lohutab. Kuna paras jupp jooksmist edasitagasi lõigul, siis näeb tagapool rahvast. Tundub, et siinmaal proportsionaalselt suurem osa jooksebki ikka rahulikumalt? Toenails are for sissies!

35 peal virutab väsimus näkku - jalgadel pole häda midagi, aga pea tõmbas kuidagi paksuks. Tahaks korraliku topsitäie spordijooki ja jääkülma vett pähe. Ei ole küll liiga palav, ei teagi... Jooksen jupp aega nokamüts käes, nii tundub parem. Lapsed pakuvad raja ääres külmutatud mahlapulka, päris hea. Järgmine pakkuja, võtan jälle, siin küll on jääst ainult mahl järgi jäänud. Lõpuks spordijooki, vett, olemine norm, ikka edasi. Tempo küll veidi langes, viimased km-d ikka veidi üle 5.20. Viimased km-d on ka poolmaratoni rahvaga koos, neid on ikka päris palju seal (üle 2 tunnise lõpuaja kandis). Üks tõusuke veel, viimane 2 km allamäge, viuhti. Great job random runner!

Pirakas medal, söögi ja jooginänni väike kotitäis. Loetu põhjal pidi ka värskeid puuvilju antama, neid küll ei näinud kusagile, apelsini või mandariini isu oli küll peal. Ja no kuramus, Ameerika, kus Coca Cola on, ahh? :)
 
Istun tsiba, veidi juua ja nosida, venitan (nagu ma ikka peale maratoni teen kergelt, pole vaja hakata õpetama, et kasuta Kaido naise taignarulli hoopis :)), vahin ringi veidi ja tagasi hotelli. Istun veidi soojas mullivannis väljas ja ongi aeg hotellist lahkuda ning Hollywoodi põrutada :) Õhtupoole trambin veel ringi, käin ägedas automuuseumis, pimedas ka Griffini observatooriumi juurde... Kõik turistid ja pool LA elanikest on vist seal, auto tuleb suht kaugele parkida ja jupp maad üles mäkke ronida :)
Õhtul plaanis olnud koti pakkimine jääb küll hommikkusse, uni niidab. Esmaspäeval veel veidi LA peal kolamist, öine lend New Yorki, pool päeva NY uudistamist ja siis juba kodu poole. 
Oli äge reis, ja mõnus maraton sinna otsa!