Long Beach maraton - 12.10.14

30th Long Beach International City Bank Marathon - sellel aastal siis teine maraton, joostud taaskord rahulikus tempos, aeg 3:42:27.

Maratoni idee tekkis kevadel, kui sai tehtud sügisese USA reisi plaane. Kui reisiplaanid enamvähem koos, siis sai piilutud ka veidi sealkandis toimuvaid maratone. Neid seal ikka leidus, päris huvitavaid, ilusa looduse keskel, kuid ei sobinud väga hästi plaanidesse. See-eest Long Beachi linnamaraton oli just sobival ajal - reisi viimane täispäev, mis nagunii oleks olnud plaanis Los Angelesis ilmselt veeta. Kuna Long Beach on põhimõtteliselt Los Angelesi naaberlinn (mis kõik seal omavahel kokku kasvanud), siis kõlas nagu plaan. Maraton võimaldas vältida tüüpilisi LA turistiatraktsioone, mida muidu oleks ilmselt väisama läinud :) Selge oli ka see, et see aktiivset puhkust lõpetav maraton läheb rahulikus tempos läbimisele.

Niisiis, septembri teises pooles sai USAsse lennatud ja 2.5 nädalat aktiivselt puhatud. 4000+ km autosõitu ja ligi paarsada km matkaradu (ikka üles ja alla, üles ja alla :)). Teekond oli Los Angeles - Las Vegas - Hoover Dam - Zion - Grand Canyon North Rim - Bryce - Capitol Reef - Canyonlands Sky & Needles - Arches - Monument Valley - Canyon de Chelly - Flagstaff - Los Angeles. Imeilus loodus, midagi täiesti teistsugust ja omalaadset...

Kogu puhkus kujunes "jooksuvabaks" - polnud küll plaanis, aga kuidagi kujunes nii. Viimane jooksmine oli Belgia maraton. Kaks päeva enne maratoni tegin siis 3 km prooviks - samm tönts, lihas tönts, niigi kole jooksusamm oli veel koledam ja kõlas betoontee peal (mida sealkandis enamus teid on) ekstra koledalt :) Nii et ühelt poolt pakkus mõtlemisainet kuu aega pikk jooksupaus, teiselt poolt eelneva paari nädala aktiivne ringitrampimine matkaradadel ja muidu. 

Igatahes, maratonieelsel laupäevasel päikesepaistelisel päeval sai Long Beachis stardipaiga lähedal hotelli jõutud. Peale hotelli jõudmist stardipaika, stardimaterjale sai kätte kella kuueni õhtul, võistluspäeval materjale kätte ei saa, kui just eraldi VIP paketti ei osta. Esmalt anti stardinumber, siis sai särgi ja infolehe, kogu lugu, muud nänni ei antud. Särk oli üsna ilmetu, ma ütleks. Expo ise oli päris suur, jalutasin veidi niisama seal, ei istu need suured expod eriti mulle. Sai tiir stardipaiga lähedal mere ääres jalutatud, tagasi hotelli, linna peale pastat otsima, asjad valmis sättida, peale kümmet üritasin juba magama kobida, sest start on kell kuus hommikul :)

Kell 3.50 äratus, kohvimasina abil pudru tegemine (mitte-kohvi-joojana õnnestus teisel katsel, vesi tuleb ikka kannust kohvimasinasse ju valada:)), veidi logelemist, 5:20 hakkasin hotellist astuma. Mõne minuti pärast stardipaigas. Maratonil osaleb ~4000 inimest, peasündmus on pigem poolmaraton ~16000 osalejaga, mille start 7:30, lisaks veel ka 5 km jooks/kõnd. Enne maratoni läksid veel teele ratastoolisõitjad, sama ajal maratoniga läks veidi eemal teele mingi rattasõit päris paljude osalejatega.

Arvestades maratonil osalejate väikest arvu (võrreldes eriti pooliku osalejatega) oli ruumi lahedalt, wc järjekordi polnud, stardikoridorides ruumi vabalt, ise sai koha valida. Plaan sai juba traditsiooniline - 5.20 km tempo (3:45 lõpuaeg), eks lõpupoole näib, kas jaksab/tahab kiiremalt liigutada. Ameerika hümn, pooltel käsi südamel. Start! Rahulik minek, üks hilinenud ratastoolisõitja üritab jooksjate vahel ruumi leida, üks jooksja aitab talle ruumi teha. Mõistagi on sel kellaajal veel veidi pime väljas, päike tõuseb kell 7 :) Aga valgust on tänavatel piisavalt, ei teki seda tunnet, mis Rakveres jooksjad kirjeldasid :)

presstelegram.com, Stephen Carr / Daily Breeze

presstelegram.com, Stephen Carr / Daily Breeze

Araabia naine lippab, pikad riided seljas, rätt ümber pea, aga jooksusamm ilus, räägib kaaslasega rahulikult juttu, tubli :) Paljajalu mees lippab, naudib täiega betooni ja asfalti. Tõus silla peale, varsti teine tõus järgmisele sillale. Pidi nagu pigem tasane rada olema paari tõusuga, äkki siis rohkem tõuse polegi. Rada jõuab stardipaiga juurde, edasi mere ääres. Paremal 30 meetrit liiva ja siis meri, vasakul 30 meetrit liiva ja mõnusad rannamajad. Päike on tõusnud, ilm pilves, mõnus joosta. Tempo kipub pigem 5.15 kanti, üritan ennast ikka tagasi hoida. Ega samm just väga kerge pole, aga egas midagi häda ka pole. Araablane ikka lippab ees, koos sülitajaga (mainitud araablase kaaslane, muudkui sülitab raja peale). Rahvast ikka raja ääres leidub, palju silte on tehtud. You though it was 2.62 miles?

Rattasõitjad sõidavad mingi hetk vastu, päris palju on neid ikka. Tundub rahulik sõitmine. Ühel ratturil mängib musa pakikal, "... half way ..." oli sõnadeks, no päris pool maad veel pole joostud küll. 2 ratturit on siiski raja peale potsatanud. Rada möödub mõnusatest majadest, no sellised väikese aiaga pereelamud, mis filmides tihti näha :) Rahvas istub majade ees, joovad kohvi. Paljajalu mees jälle ees. Pool maad tehtud, tiptop. There is no App for this!

Joogipunkte on päris tihti, spordijooki on iga ~5 km taga, aga vett on iga paari km järel. Ehkki ilm püsib hea ja palav ei ole, tahaks siiski kastmissvammi vahel, aga kummalisel kombel neid lihtsalt polegi. Tempo ikka 5.15 kandis. Rada läheb golfiväljakust mööda, tüübid teevad seal sporti, hehe. Kas tõesti keegi tahabki Tartus dendroparki golfiväljaku teha!? Chuck Norris never ran marathon!

Cheerleaderid! :) Musa lastakse/lauldakse siin seal, äge. Paljajalu tüüp jälle, lippan mööda seekord. Araablane ja sülitaja, ikka jutustavad, tublid, lippan mööda. ~30 tehtud, hakkab kõndijaid tekkima. Ühel ristmikul istub naine maas, nutab, politseinik lohutab. Kuna paras jupp jooksmist edasitagasi lõigul, siis näeb tagapool rahvast. Tundub, et siinmaal proportsionaalselt suurem osa jooksebki ikka rahulikumalt? Toenails are for sissies!

35 peal virutab väsimus näkku - jalgadel pole häda midagi, aga pea tõmbas kuidagi paksuks. Tahaks korraliku topsitäie spordijooki ja jääkülma vett pähe. Ei ole küll liiga palav, ei teagi... Jooksen jupp aega nokamüts käes, nii tundub parem. Lapsed pakuvad raja ääres külmutatud mahlapulka, päris hea. Järgmine pakkuja, võtan jälle, siin küll on jääst ainult mahl järgi jäänud. Lõpuks spordijooki, vett, olemine norm, ikka edasi. Tempo küll veidi langes, viimased km-d ikka veidi üle 5.20. Viimased km-d on ka poolmaratoni rahvaga koos, neid on ikka päris palju seal (üle 2 tunnise lõpuaja kandis). Üks tõusuke veel, viimane 2 km allamäge, viuhti. Great job random runner!

Pirakas medal, söögi ja jooginänni väike kotitäis. Loetu põhjal pidi ka värskeid puuvilju antama, neid küll ei näinud kusagile, apelsini või mandariini isu oli küll peal. Ja no kuramus, Ameerika, kus Coca Cola on, ahh? :)

 

Istun tsiba, veidi juua ja nosida, venitan (nagu ma ikka peale maratoni teen kergelt, pole vaja hakata õpetama, et kasuta Kaido naise taignarulli hoopis :)), vahin ringi veidi ja tagasi hotelli. Istun veidi soojas mullivannis väljas ja ongi aeg hotellist lahkuda ning Hollywoodi põrutada :) Õhtupoole trambin veel ringi, käin ägedas automuuseumis, pimedas ka Griffini observatooriumi juurde... Kõik turistid ja pool LA elanikest on vist seal, auto tuleb suht kaugele parkida ja jupp maad üles mäkke ronida :)

Õhtul plaanis olnud koti pakkimine jääb küll hommikkusse, uni niidab. Esmaspäeval veel veidi LA peal kolamist, öine lend New Yorki, pool päeva NY uudistamist ja siis juba kodu poole. 

Oli äge reis, ja mõnus maraton sinna otsa! 

In Flanders Fields marathon - 14.09.2014

Kolmeteistkümne sõnaga: Flandersi väljade maraton Belgias - elu kuues maraton, joostud rahulikult, lõpus veidi kiiremalt, 3:41:02, tip-top.

Kui veidi kaugemalt alustada, siis veidi ikka piinas mõte joosta üks viisaka tulemusega maraton. Frankfurti 3:17 peaks ju üle joostav olema, kui järjepidevalt ja mõistlikult trenni teha. Talv oli sportlikkus mõttes niru, kevadel sai ennast vormi aetud (veidi parem seis, kui eelmisel aastal-kahel), otsus olemas - jookseme maratoni, ajaliselt kunagi septembri esimeses pooles. Tallinna maraton mulle küll valikuks pole (olen seda 2x jooksnud, no mitte miski ei kutsu seda ringi seal nühkima)... Olin juba peaaegu lukku löömas Austrias toimuva Wachau maratoni, aga sugulane A pakkus välja Flandersi väljade maratoni, mida ta juba mõni aasta tagasi korra mainis. Tegemist on siis 1. maailmasõja temaatilise maratoniga. Natukene uurimist - väike külamaraton mõnesaja osalejaga, rada kiire, mõistlik reisiplaan mõistliku hinnaga tehtav, selge - minek! :) Kuna samal ajal toimus Tallinna maraton, siis rohkem seltsilisi leida ei õnnestunud.

Trenni sai tehtud, vorm oli hea, kuid keset suve sai haigeks jäädud, kokku 3 nädalat jooksuvaba aega - matsin uue rekordi püüdmise maha. Jooksin edasi ikka regulaarselt, aga rahulikumalt, mõni võistlus tempojooksuna ning maratoni plaaniks sai kulgemine rahulikus tempos, analoogiliselt eelmise aasta Tartu Linnamaratonile.

Igatahes reede hommikul kell 10 sai Tartu-Tallinn bussile istutud ja 12 tundi hiljem sai Gentis ööbimiskohta jõutud. Laupäeval kiire tiir Genti vanalinnas - väga ilus linn.

Edasi Flandersi väljade suunas ja Yprese linna poole - maratoni finišilinn. Sealkandis toimus mitmeid suuri lahinguid, sh esimene gaasirünnak. Mitusada tuhat inimest jättis elu sinna omal ajal... Sai külastatud memoriaale, käidud muuseumis, linna peal ringi vaadatud. Mingi triatlon toimus linnas. Õhtul pasta ja kerge unejook, Last Post tseremoonia Menin Gate'i juures (igal õhtul toimuv mälestusüritus, iga kord veidi erinevalt, seekord oli kaasatud kohaliku motoklubi liikmed näiteks) ja ära õhtule.

Pühapäeva hommikul nagu ikka, söögid-värgid, kell 7.30 sai korraldajate bussi peale mindud, mis viis stardilinna Nieuwpoort'i (7 euri maksis, maraton ise 23 euri). Stardimaterjalid sai kätte vanast kalaturu hoonest, no küll see ikka "lõhnas" meeldivalt. Tõenäoliselt sõja 100nda sõja aastapäeva tõttu oli osalejaid palju rohkem kui eelmistel aastatel, üle 1000. Oli tehtud korralikud temaatilised särgid, mis paluti ka selga panna jooksuks. Stardikorraldus oli veidi kummaline, veel 10 minuti enne starti passiti stardijoonest paarsada meetrit eemal, ei teagi miks, stardikoridoris mingit trügimist polnud, keegi midagi ei rääkinud-teadvustanud, kuni kell 10 stardipauk käis :) Muidu kõik toimis, inglise keeles teadvustati ainult ühel korral "tervitame osalejaid X riigist...". Mõni silt oleks võinud ehk rohkem olla, kus riietumine, pakihoid jne. Aga probleeme polnud.

Plaan sai koos A-ga tehtud tempole 5:20 min/km (3:45 lõpuaeg). Rütm tekkis küll pigem ~5:15 temposse, lasime edasi. Rada kulgeski üldjoontes sõja rindejoont mööda (mis oligi siis Nieuwpoortist Šveitsini välja). Mis siis raja ääres näha oli - mitmed kalmistud, edasi väiksemad külakesed maakohtades põldude vahel (mais, mais, mais - mis nad teevad selle maisiga? :)), väikesed asflatteed (kohati tugevalt kaetud kuivanud sõnnikuga :))... Mõni jupp betoonplaatidest teed, neid oli üldse palju sealkandis, autoga sõites oli kogu aeg põrra-põrra olemine. Tunne hea, tiksume edasi. Ilm on hea, pilves, alla 20 kraadi, veidi tuuline küll. Vahepeal tundub, et sadama hakkab - aga ei, kõrvalt jooksjalt tilgub niipalju higi :) Kilomeetri ajad kipuvad kohati veel kiiremaks, mõni kilomeeter sinna 5:10 kanti. Mõtlen, kas peaks "käskima" A-l rahulikumalt võtta... Aga ei, A ise on rahul ja laseme edasi. 17-19 km on järjest 5:09 ajad. Rada hakkas nüüd kulgema ka piki jõeäärt pikalt-pikalt - natukene kippus üksluiseks minema. Aga tunne on hea, kilomeetrid tulevad kiirelt, jalad kerged, hingamine rahulik. Nii võib tiksuda küll. 

Joogipunktid on 5 km järel, vesi on ~0.3 l pudelites, väga hea juua, ehkki isegi pähe valamisega jääb ligi pool pudelit vett muidugi järgi. Spordijooki ja veekäsnu on üle ühe punkti. Nii et rajateenindusega igati rahul, enne jooksu ikka mõtlesin, kas saadakse selle suure osalejatearvu kasvuga hakkama... Saadi! Rahvast oli joogipunktide ja suuremate külade juures kaasa elamas küll, kohati oli aga üsna vaikne raja ääres. 

Enne poolt maad jookseme mööda Trench of Death'st - kilomeetri jagu taastatud kaevikuid. Siis Diksmuide linn - "rahu värav" (Paxpoort) ja "rahu torn" (IJzer Tower). Siit alates oli rajal ka ametlikult jalgratastel saatjad lubatud. Juba regamise ajal sai märkida saatja jalgratturi, neil oli eraldi särk seljas. Paaril korral oli mõni rattur natuke tähelepanematu, kui tagant tulles mööda sai joostud, aga polnud hullu.

Poole maa järel jäi suurem punt ette, kelle tempo veidiveidi aeglasem, ~5:15+. Liigume sujuvalt mööda, 27-29 km aegadega alla 5:10. Aga A-l läheb vist raskemaks, 32-33 km 5:26 ja 5:33, siin on küll sees ka üks sillale tõus. Ärin enda kolmanda geeli maha ja lippan ise edasi.

Üritan siis veidi kiiremalt liigutada uuesti, ~5:00 tempo. Sujuvalt lippan paljudest mööda, rada ikka piki jõge, nüri veidi. Päike on väljas, enamasti küll varjus jooksmine, aga päikese käes täitsa kergelt kütab, jooksumaika päevitus minusugusele kontoriroti päevitusega tüübile kenasti selga. Maraton hakkab peale siis seekord ~39.5 peal, jalad rasked, ega ei viitsi küll pingutada enam :) Nii mõnigi paneb minust mööda nüüd. Vasak säär vist ilmutab krambieelset seisu korraks, pole varem olnud sellist muret.

Lõpuks siis Yprese tänavate peale viimaseks kilomeetriks ja ongi finiš. 3:41:02, koht 311/1030. Peakorraldaja kõigil kätt surumas, medal, vesi. Sümboolne massaž jalgadele, taastusjooki saab degusteerida (korduvalt), väga hea! :) Muud tilulilu polegi. A lõpetas ka varsti, kuivad riided selga tänava servas, tagasi ööbimiskohta pesema ja hetkeks logelema.

Ööbimiskoha juures toimub kohalik laadapäev, kõik müüvad igasugu kraami, ostame paar vanaaegset meenet. Ma küll oma ühe euro eest ostetud triikraua unustan hotelli, aga seda poleks nagunii lennukile käsipagasis lubatud :) Edasi Brüsselli poole, väike kõrvalepõige Oudenaarde linna, jalutuskäik raeplatsile, kellele õlu, kellele piimakokteil.

Õhtul kiirelt Brüsselis pissivat poissi ja raeplatsi vaatama, söök ja jook, tagasi hotelli poole. A oli söögilauas istumisega enda jalale kuidagi liiga teinud, hotelli poole minek ja hotellis trepil kõndimine meenutas teada-tuntud videot natukene :)

Ja esmaspäeva varahommikul tagasiteele. Veidi pinget lisas küll rendiauto võtmete otsimine - peale 2x hotellitoa ja seljakoti tuhlamist tulid võtmed mustade jooksuriiete vahelt ikka välja :)

Jooksujärgne tunne on hea, häda midagi pole, erilist väsimust pole. Peab küll ütlema, et eelmise aasta linnamaraton tuli kuidagi kergemalt, ei olnud lõpus rasket kolme kilti, nagu seekord. Aga ega nii hull muidugi polnud, puhas nauding oli see jooks ja reisikene :) Järgmine maraton loodetavasti juba kuu aja pärast, ilmselt veidi rohkem rahulikumalt. Jooksmisteni!

Pildid:
http://nagi.ee/photos/taavid/sets/390155/

Linke:
Jooksu track: http://connect.garmin.com/modern/activity/591493588
Maratoni koduleht: http://www.marathons.be/en/page/145_196/introduction.html
Tulemused: http://www.marathons.be/images/filelib/results_291.pdf