15. Kuningalosside Romantika Maraton (15th Königsschlösser Romantik Marathon) - 3:43:56 - elu kaheksas maraton, joostud juba traditsiooniliselt rahulikus tempos, ilma eriliste ajaliste eesmärkideta.
Maraton oli osa pikemast suvepuhkusest Euroopas, tundus ju loomulik sinna ka üks maraton sisse pookida :). Esimese hooga oli mõte Norras mõni maraton teha, kuid lõpuks sai selle maratonini jõutud igatahes - klappis väga hästi muude reisiplaanidega, juba toimiv maraton, väike osalejate arv, kant kus pole varem käinud, ainus "oht" võib olla palav ilm.
Kui nüüd vaadata enda sportlikku tausta, siis alustame heietamist ikka kaugemalt, eelmise hooaja lõpust :) Juba Belgia ja USA maratonide ajal/järel oli jooksmiste osas ikka üsna vaikne seis, nädalate ja nädalate kaupa ei jooksnud üldse. Plaanis oligi pikemalt logeleda, puudusid ka igasugused eesmärgid ja plaanid edasiste liigutamiste osas ja nii ta läks... Novembris jooksin 4x5 km, et Novembrijooksu rada üle mõõta. Talvel käisin paari kuu jooksul kord nädalas Prorunneri ühistrennis, aga ei midagi rohkemat, ei mingit jooksu ega "põhja ladumist". Õnneks paaril nädalavahetusel sai suusatada maratonirajal. Märts-aprill olid ikka ülisportlikud eelneva kõrval, kokku sai äkki joostud ~ 15x7 km, seekord Parkmetsa jooksu rada mõeldes-mõõtes (olude sunnil tuli taaskord rajameister olla...), sekka mõni üksik ühistrenn. Kevade poole paar lühikest rogaini, mõni jooksuvõistlus kerge tempojooksuna, siis ka orienteerumispäevakud, 1..3 korda nädalas (kus enamasti pea igal päevakul pool sai kõnnitud :)). Tegin ka ühe ekstra "pika" jooksu, kui Otepää jooksutuuri Pühaka etapi avatud raja järel ise veel Tehvandi tiiru peale tegin :) Uue jalgratta ostsin samuti kevadel, nii et mõni rattasõit siia juurde. Nii et kokkuvõttes "liigutatud" ennasti sai, aga ei mingit süstemaatilist trenni, ei mingit aeroobset põhja ladumist. Viimase 4 aasta jooksul pole nii vähe trenni tehtud kunagi.
Niisiis, puhkus algas, enne jaanipäeva pakkisin auto kola täis ja sõitsin Põhja-Norrasse - Senja saar, Lofoodid, veidi rannikut - imeilus loodus, mere äärest tõusvad mäed, üksildased rannalapid mägede vahel, karge ilm, väga mõnus. Siis juba kiiremalt Osloni (Lillehammeris tegin kuu aja järel ühe jooksuotsa :)) ja läbi Taani-Saksa Šveitsi, Verbieri, kus P ja A mägiultrat jooksid. Kiibitsesin seda, käisin paaris punktis vaatamas raja peal. Ilm oli soe, üle 30C, tõusumeetreid ikka vapralt. Kaalusin ka ise veidi selle ürituse beebidistantsidel osalemist (30 ja 60 km), aga kaalumiseks see jäi siiski. Karm katsumus on see ikkagi, huvitav kas tahaks ka midagi sellist teha... Edasi liikusin nädala jooksul läbi Šveitsi Saksamaa poolele, Füssenisse (maratoni stardipaik).
Reede päeval jõudsin kohale, 34 sooja, uhh, nagu näkku oleks jalaga saanud. Ööbisin mõni km linnast eemal, tegin tunnikese rattasõitu. Laupäeval käisin Neuschwansteini lossis (meeletud rahvamassid, broneerige pilet ette või olge hommikul piletiputkade avades kohal, vabalt võib ka lossiekskursiooni vahele jätta, käige lihtsalt üleval lossi juures, ilus vaade, lossiõuele saab ka niisama). Võtsin stardimaterjalid välja - ega seal peale numbri ja t-särgi muud polnudki :) Lootsin veidi expot ka, et jooksumaika osta, õnneks Intersport müüs paari riidepuu peal asju, sai ostetud. Pasta sisse linna pealt, hotelli logelema, õhtul tagasi veel stardipaika, vaatasin veidi 10/21 km võistlejaid (stardid siis laupäeva õhtul, lühikesel linnarajal, mitu ringi joosti), pastaparty, jälle hotelli ja 12 magama.
Kuna start on 7.30, siis kell 5 äratus, tavapärased söögid-värgid, 6.15 autosse ja 6.30 olin stardipaigas, pargitud sai kenasti lähimasse parklasse 200 meetrit stardijoonest. Ilm hetkel hea, kuid taevas selge ja lubab sooja ilma, mökerdan kõvasti päikesekreemiga sisse end. Rahvas askeldab, võetakse vabalt, mingit teadvustamist pole enne kui 10 minutit enne starti, siis liigutakse ka kordiori, mingeid gruppe pole, rahulik olemine (~400 osalejat, pluss teatejooksud). Start!
Plaan siis tavapärane viimaste aastate oma, 5.20 min/km, st 3.45 lõpuaeg, kui läheb kiiremalt, siis läheb kiiremalt. Linn on väike, paari km järel linnast väljas juba, sellise Lõuna-Eesti maastiku vahel. Hoidsin 3.45 tempomeistri sappa, aga nagu ikka, sammurütm kipub veidi kiirem olema ja mingi joogipunkti ja kerge laskumise järel olen paarsada meetrit ettepoole liikunud, ei hakka järgi ootama. Tempo on umbes 5.10-5.15 min/km, ka tempomeister lasi mõned sekundid 5.20st kiiremini. Jõuame esimese järve äärde, tuleb tiir ümber järve joosta. Järve ühel küljel on küll pilliroogu nii palju, et ainult korraliku päkatöö peale õnnestub üle pilliroo vett näha. Pagan, rinnanibud jäid teipimata, uus särk kah, kribib veidi :) Suurem külakene, rahvas elab kaasa meeldivalt, pikapasunapuhujad on platsis, vahva. Järvetiir tehtud, veidi juba tuldud teed tagasi nüüd. Joogipunktid 5 km järel, teises pooles on ka puhta vee punktid 2.5 km järel. Päike hakkab kütma vaikselt. Švammid on kenasti olemas TP-s, kulub täiega ära.
~14 km tehtud, jalad ilmutavad oma olemasolu (juba??), veidi vara nagu... Geel sisse, laseme edasi, pole häda miskit, tempo püsib, ei hakka aeglasemalt võtma, lasen omas rütmis edasi. Poole maa peal aeg ligi 1.50, seni hea kõik. Nüüd vist algab see maratoni romantika pool, lossid silme ees. Lisaks on eelmistel päevadel juba autoga/rattaga/jalgsi käidud teelõike rajal. Vahepeal peab hoolega rada vaatama, lehmasi**a on päris palju tee peal.
Tempo püsib, rada kulgeb ühe suurema järve kaldal nüüd, teine geel sisse, tiptop. Rahvast raja ääres kohati pole paari km jooksul pea üldse, aga siis jälle kenasti ergutamas, kulub ära. Plaksulöömist ei paku keegi kahjuks, valin siis ohvriks ühe lapse ja tema isa ning löön ise plaksu, lüüakse ikka vastu ka ja tõi kõigile naeru näo peale.
Kusagil 32 km peal hakkab aga looma vaikselt, tuleb paar km kestev kerge tõusuke, mis aga ikka tempo alla kisub ja jalas väsimuse välja toob, paari km ajad 5.20-5.30. Lippan ühes plikast mööda, küsib tempot, keskmine on seni veel viisakas. Kolmas geel ära sisse, see on esimene maraton, kus oleks ka neljandat tahtnud. Järgmised paar km kergelt allamäge, tempo ok jälle, aga taaskord uus kerge pikk tõusukene 35-36-37 km ootamas, km-d 5.30-5.40, metsa vahel, väikese järve ääres. Teisel pool järve on taas pikapasunapuhujaid kuulda. Pakutakse veevoolikust märjaks kastmist, ega ma sellest ei keeldu küll. Nüüd juba rada finiši poole, linn paistab, paaril viimasel km-l suudetakse ka mu nimi stardinumbrilt täitsa välja veerida rahva poolt paaril korral. Üldiselt olen jooksnud teistest jooksjatest ikka mööda päris palju, nüüd maratoni teisel poolel on äkki paar jooksjat ka minust mööda pannud, kuid ikkagi on rohkem neid, kellest ise mööda panen.
Pagan, selline tõusunukk linna vahel viimasel km-l välja otsitud... Kella gps-i järgi peaks üldse juba maraton läbi olema :) Viimased paarsada meetrit, meeeeletu trummipõrin, kümmekond tegelast taovad igasugu trummevärke, vahva, kulus ära. Finishikoridor, nime hõigatakse, tehtud, väikene medalikene ka antakse, hää. Juua, juua, arbuusi, arbuusi, juua, arbuusi. Keskpäev pole käeski veel ja maraton juba tehtud, mis siis päeva teise poolega peale hakata...
Pesemine pool km eemal, kus jäähallist tuleb läbi minna, milline jahedus, mmmm. Vahin veidi lõpetajaid veel, ostan pastaafterpartylt pasta, ehkki isu suurt polegi, vaatan veidi autasustamist ja jätkan reisiplaanidega :) Sõidan Söldenisse (hakatuseks 1.5 tund ummikut Austria poole sõites, jooksmine tundus ikka hull kihutamine sellise autosõidu kõrval). Leotasin sealses veekeskuses konte, järgmisel päeval Itaalia poolel samuti, taastumine oli hea ja kiire ja kolmandal päeval kannatas juba Dolomiitides matkata.
Rada: http://app.endomondo.com/workouts/574079739/4567129
Oli kena maraton, hea korraldus, enda jooksuga igati rahul, järgmine jooks 15. august, Poolas. Jooksmisteni!
Maraton oli osa pikemast suvepuhkusest Euroopas, tundus ju loomulik sinna ka üks maraton sisse pookida :). Esimese hooga oli mõte Norras mõni maraton teha, kuid lõpuks sai selle maratonini jõutud igatahes - klappis väga hästi muude reisiplaanidega, juba toimiv maraton, väike osalejate arv, kant kus pole varem käinud, ainus "oht" võib olla palav ilm.
Kui nüüd vaadata enda sportlikku tausta, siis alustame heietamist ikka kaugemalt, eelmise hooaja lõpust :) Juba Belgia ja USA maratonide ajal/järel oli jooksmiste osas ikka üsna vaikne seis, nädalate ja nädalate kaupa ei jooksnud üldse. Plaanis oligi pikemalt logeleda, puudusid ka igasugused eesmärgid ja plaanid edasiste liigutamiste osas ja nii ta läks... Novembris jooksin 4x5 km, et Novembrijooksu rada üle mõõta. Talvel käisin paari kuu jooksul kord nädalas Prorunneri ühistrennis, aga ei midagi rohkemat, ei mingit jooksu ega "põhja ladumist". Õnneks paaril nädalavahetusel sai suusatada maratonirajal. Märts-aprill olid ikka ülisportlikud eelneva kõrval, kokku sai äkki joostud ~ 15x7 km, seekord Parkmetsa jooksu rada mõeldes-mõõtes (olude sunnil tuli taaskord rajameister olla...), sekka mõni üksik ühistrenn. Kevade poole paar lühikest rogaini, mõni jooksuvõistlus kerge tempojooksuna, siis ka orienteerumispäevakud, 1..3 korda nädalas (kus enamasti pea igal päevakul pool sai kõnnitud :)). Tegin ka ühe ekstra "pika" jooksu, kui Otepää jooksutuuri Pühaka etapi avatud raja järel ise veel Tehvandi tiiru peale tegin :) Uue jalgratta ostsin samuti kevadel, nii et mõni rattasõit siia juurde. Nii et kokkuvõttes "liigutatud" ennasti sai, aga ei mingit süstemaatilist trenni, ei mingit aeroobset põhja ladumist. Viimase 4 aasta jooksul pole nii vähe trenni tehtud kunagi.
Niisiis, puhkus algas, enne jaanipäeva pakkisin auto kola täis ja sõitsin Põhja-Norrasse - Senja saar, Lofoodid, veidi rannikut - imeilus loodus, mere äärest tõusvad mäed, üksildased rannalapid mägede vahel, karge ilm, väga mõnus. Siis juba kiiremalt Osloni (Lillehammeris tegin kuu aja järel ühe jooksuotsa :)) ja läbi Taani-Saksa Šveitsi, Verbieri, kus P ja A mägiultrat jooksid. Kiibitsesin seda, käisin paaris punktis vaatamas raja peal. Ilm oli soe, üle 30C, tõusumeetreid ikka vapralt. Kaalusin ka ise veidi selle ürituse beebidistantsidel osalemist (30 ja 60 km), aga kaalumiseks see jäi siiski. Karm katsumus on see ikkagi, huvitav kas tahaks ka midagi sellist teha... Edasi liikusin nädala jooksul läbi Šveitsi Saksamaa poolele, Füssenisse (maratoni stardipaik).
Reede päeval jõudsin kohale, 34 sooja, uhh, nagu näkku oleks jalaga saanud. Ööbisin mõni km linnast eemal, tegin tunnikese rattasõitu. Laupäeval käisin Neuschwansteini lossis (meeletud rahvamassid, broneerige pilet ette või olge hommikul piletiputkade avades kohal, vabalt võib ka lossiekskursiooni vahele jätta, käige lihtsalt üleval lossi juures, ilus vaade, lossiõuele saab ka niisama). Võtsin stardimaterjalid välja - ega seal peale numbri ja t-särgi muud polnudki :) Lootsin veidi expot ka, et jooksumaika osta, õnneks Intersport müüs paari riidepuu peal asju, sai ostetud. Pasta sisse linna pealt, hotelli logelema, õhtul tagasi veel stardipaika, vaatasin veidi 10/21 km võistlejaid (stardid siis laupäeva õhtul, lühikesel linnarajal, mitu ringi joosti), pastaparty, jälle hotelli ja 12 magama.
Kuna start on 7.30, siis kell 5 äratus, tavapärased söögid-värgid, 6.15 autosse ja 6.30 olin stardipaigas, pargitud sai kenasti lähimasse parklasse 200 meetrit stardijoonest. Ilm hetkel hea, kuid taevas selge ja lubab sooja ilma, mökerdan kõvasti päikesekreemiga sisse end. Rahvas askeldab, võetakse vabalt, mingit teadvustamist pole enne kui 10 minutit enne starti, siis liigutakse ka kordiori, mingeid gruppe pole, rahulik olemine (~400 osalejat, pluss teatejooksud). Start!
Plaan siis tavapärane viimaste aastate oma, 5.20 min/km, st 3.45 lõpuaeg, kui läheb kiiremalt, siis läheb kiiremalt. Linn on väike, paari km järel linnast väljas juba, sellise Lõuna-Eesti maastiku vahel. Hoidsin 3.45 tempomeistri sappa, aga nagu ikka, sammurütm kipub veidi kiirem olema ja mingi joogipunkti ja kerge laskumise järel olen paarsada meetrit ettepoole liikunud, ei hakka järgi ootama. Tempo on umbes 5.10-5.15 min/km, ka tempomeister lasi mõned sekundid 5.20st kiiremini. Jõuame esimese järve äärde, tuleb tiir ümber järve joosta. Järve ühel küljel on küll pilliroogu nii palju, et ainult korraliku päkatöö peale õnnestub üle pilliroo vett näha. Pagan, rinnanibud jäid teipimata, uus särk kah, kribib veidi :) Suurem külakene, rahvas elab kaasa meeldivalt, pikapasunapuhujad on platsis, vahva. Järvetiir tehtud, veidi juba tuldud teed tagasi nüüd. Joogipunktid 5 km järel, teises pooles on ka puhta vee punktid 2.5 km järel. Päike hakkab kütma vaikselt. Švammid on kenasti olemas TP-s, kulub täiega ära.
~14 km tehtud, jalad ilmutavad oma olemasolu (juba??), veidi vara nagu... Geel sisse, laseme edasi, pole häda miskit, tempo püsib, ei hakka aeglasemalt võtma, lasen omas rütmis edasi. Poole maa peal aeg ligi 1.50, seni hea kõik. Nüüd vist algab see maratoni romantika pool, lossid silme ees. Lisaks on eelmistel päevadel juba autoga/rattaga/jalgsi käidud teelõike rajal. Vahepeal peab hoolega rada vaatama, lehmasi**a on päris palju tee peal.
Tempo püsib, rada kulgeb ühe suurema järve kaldal nüüd, teine geel sisse, tiptop. Rahvast raja ääres kohati pole paari km jooksul pea üldse, aga siis jälle kenasti ergutamas, kulub ära. Plaksulöömist ei paku keegi kahjuks, valin siis ohvriks ühe lapse ja tema isa ning löön ise plaksu, lüüakse ikka vastu ka ja tõi kõigile naeru näo peale.
Kusagil 32 km peal hakkab aga looma vaikselt, tuleb paar km kestev kerge tõusuke, mis aga ikka tempo alla kisub ja jalas väsimuse välja toob, paari km ajad 5.20-5.30. Lippan ühes plikast mööda, küsib tempot, keskmine on seni veel viisakas. Kolmas geel ära sisse, see on esimene maraton, kus oleks ka neljandat tahtnud. Järgmised paar km kergelt allamäge, tempo ok jälle, aga taaskord uus kerge pikk tõusukene 35-36-37 km ootamas, km-d 5.30-5.40, metsa vahel, väikese järve ääres. Teisel pool järve on taas pikapasunapuhujaid kuulda. Pakutakse veevoolikust märjaks kastmist, ega ma sellest ei keeldu küll. Nüüd juba rada finiši poole, linn paistab, paaril viimasel km-l suudetakse ka mu nimi stardinumbrilt täitsa välja veerida rahva poolt paaril korral. Üldiselt olen jooksnud teistest jooksjatest ikka mööda päris palju, nüüd maratoni teisel poolel on äkki paar jooksjat ka minust mööda pannud, kuid ikkagi on rohkem neid, kellest ise mööda panen.
Pagan, selline tõusunukk linna vahel viimasel km-l välja otsitud... Kella gps-i järgi peaks üldse juba maraton läbi olema :) Viimased paarsada meetrit, meeeeletu trummipõrin, kümmekond tegelast taovad igasugu trummevärke, vahva, kulus ära. Finishikoridor, nime hõigatakse, tehtud, väikene medalikene ka antakse, hää. Juua, juua, arbuusi, arbuusi, juua, arbuusi. Keskpäev pole käeski veel ja maraton juba tehtud, mis siis päeva teise poolega peale hakata...
Pesemine pool km eemal, kus jäähallist tuleb läbi minna, milline jahedus, mmmm. Vahin veidi lõpetajaid veel, ostan pastaafterpartylt pasta, ehkki isu suurt polegi, vaatan veidi autasustamist ja jätkan reisiplaanidega :) Sõidan Söldenisse (hakatuseks 1.5 tund ummikut Austria poole sõites, jooksmine tundus ikka hull kihutamine sellise autosõidu kõrval). Leotasin sealses veekeskuses konte, järgmisel päeval Itaalia poolel samuti, taastumine oli hea ja kiire ja kolmandal päeval kannatas juba Dolomiitides matkata.
Rada: http://app.endomondo.com/workouts/574079739/4567129
Oli kena maraton, hea korraldus, enda jooksuga igati rahul, järgmine jooks 15. august, Poolas. Jooksmisteni!
No comments:
Post a Comment